Oleme Shotimaalt tagasi ... tjaaa. Iga päevaga enam saab tõestust tõsiasi, mida enne programmi algust lubati. Ainus asi, mida nad garanteerivad, on OOTAMATUSED ning täpselt nii see ka on.
Käes on esmaspäeva õhtu, selja taga 3 päeva seiklusi meie OPEN WEEKEND´ist, oeh jeerum, kui palju oleks kirjutada, minu kaustikus on vähemalt 20 lehekülge, aga kuna kell on palju ning selles toas, kus me muidu arvutite taga saame olla, magavad uued inimesed, nii et mul on vaid loetud minutid aega ....
Kuna pilt pidavat ütlema rohkem kui tuhat sõna, siis võtangi siinkohal fotod appi ning püüan anda kiire lühiülevaate meie kolmest päevast, mille jooksul meie plaanid otseses mõttes 100% muutusid.
Esimene foto .... olime sõitnud 8 tundi, olime just Shotimaale jõudnud, kui üks meie kahest minibussist keeldus edasi sõitmast.
Esialgu lükkasime ning see läks taas käima, aga peale natukest maad sõitmist kkkrrrrrrr .... alguses arvasime, et midagi lihtsalt kuumenes üle vms, aga tuli välja, et starter on katki, nii et selleks korraks oligi ühel pool. Meid oli 15 inimest, aga vaid üks buss, kuhu mahtus maksimaalselt 9 inimest, nii et võis öelda, et meil oli "väikene" probleem ... see olukord ei olnudki tegelikult kuigi problemaatiline, pigem oli mure selles, et me olime otseses mõttes "in the middle of nowhere", sest me nägime vaid mägesid ning lõputuid mäeseljakuid valgete täpikestega ehk siis lammastega .... kellel silm vähegi seletab, siis te saate aru, et see pole just kõige parem koht, kus auto üles ütleb :):)
Roger ja tema naine olid meie jaoks tõeline kingitus, nad olid nii lahked ja kenad, Roger´ist sai sealtmaalt meie reisi väga oluline osa :)
Me viisime bussi tema juurde, nad pakusid "laagrisse jäämiseks" lahkesti oma aeda, aga kuna seal lähedal, u 2km kaugusel, pidavat mingi kämpingukoht olema, siis eelistasime siiski minna.
Osad meist mahtusid teise bussi, teine pool ehk siis meie hakkasime pimedas mööda seda teeserva minema ....
No comments:
Post a Comment