Friday, November 23, 2007

Mida küll tahta, onni ja paati !?

Tjah, tegelt ei taha praegu ei onni ega paati, aga kui ma neid fotosid vaatasin, siis tulid mulle millegipärast need read meelde ja ju siis tänane pealkiri võibki selline olla.

Kell ei ole väga palju, aga mu silmad vajuvad vägisi kinni, nii et onni ja paadi asemel soovin vaid oma voodit, muud ei midagi.
Homme on meil Study Day, mis tähendab, et see on kombinatsioon õppimisest ning maja ja majaümbruse koristamisest. Kirjutasin Eestisse pika kirja - kõik asjad ei pea ega saagi siin avalikult üleval rippuda. Põhjus, miks minu selle nädala blogi jutustused nii lühikesed ja pealiskaudsed olnud on selles, et ma olen oma vähese vaba aja kulutanud uurimisele. Ma ei hakanud enne midagi kuulutama, kuni ise kindel olen.
Uurisin kõikvõimalikke ja võimatuid viise, kuidas kõige odavamalt end ikkagi 2-3 veebruariks Soome seminarile organiseerida. sest see on minu jaoks olulisem, kui välja paistab ja taas sai kinnitust vanarahva tarkus, et kes otsib, see leiab - isegi, kui see asi on suure auto alla peitu pugenud :D !!!

Kellele see jutt juba tuttav, siis vähemalt täna laos tehtud fotod on küll uued, nii et vaata neid:)

Selle hetkeni mul vaid kripeldas hinges, et täitsa lõpp, ma jään sellest kõigest ilma ..... kuid nende mõtete kõrvale tulid kohe kõik AGA´d. Aga mul on ju palju vabandusi, aga ma olen ju Inglismaal, aga, aga aga samal ajal reisime tegelikult parasjagu Inglismaalt Taani, et alustada seal oma õpinguid, ei-ei, Kristi ole reaalne, ole normaalne, sa ei saa minna.

Kuigi sel hetkel ei teadnud ma veel, kuidas ma sinna saan, otsustasin enda jaoks ära, et 2-3. veebruar 2008 lähen koos kõigi teistega Soome, sest see on asi, mida ma tegelikult TEHA SOOVIN !!!

Kuna programmi raames on ette nähtud vaid pilet siit Kopenhagenisse, siis hakkasin kõikvõimalikke teid pidi uurima, kuidas kõige mõttekam oleks. London-Turu, Kopenhagen-Turu jne jne. Esimese kahe õhtu jooksul ma suurt targemaks ei saanud, sest kõik piletid olid väga kallid. Kolmapäeva õhtul märkasin äkki RyanAiri kodulehel vilkuvaid bännereid. Mega pakkumine, mis kestis vaid 2 päeva.
Kohe broneerides ja välja ostes olid kõik lennud Inglismaalt kuhu iganes 10 POUNDi - naeruväärselt odav lend, metsik vedamine!
Tegin kiirelt, valisin kaks kõige lähemat lennujaama, siin East Midlands ja teiselt poolt Riia ja panin edasi-tagasi lennu (kõik kokku alla 600 krooni). 31. jaanuar jõuan Eestisse (mis seal ikka, et terve oma sünnipäeva lennukis ja bussis veedan?!) ja tagasilend on 5.veebruar. Siia Inglismaale tagasi tuleksin vaid selleks, et oma pagas võtta ja edasi Taani lennata, sest selle otsa maksavad nad kinni.

Praeguseks olen ka juba õpetajatele öelnud, et mul on vaja samal ajal, kui teised siit Taani lähevad, kindlasti Soomes seminaril olla ja oleme jõudnud lahenduseni, et tõenäoliselt saadavad nad Gaia kulude ja kirjadega kogu mu pagasi Taani ning ma saan Estonian Air´iga Tallinnast otse Taani lennata.

Miks selline pikk kirjeldus? Aga seepärast, et selgitada seda, kuidas sel hetkel, kui ma midagi ära otsustasin, hakkasid ka lahendused tulema, sest enam ei kulunud lisaaega ega energiat sellele, kas minna või ei. Ma keskendusin vaid ühele: "Ma lähen, kuidas oleks parim viis minna?"

















Kui korraks nende piltide juurde tulla, mis ma täna teinud olen, siis mida ma tahan nendega öelda - ME ISE VALIME OMA HOIAKU !!!

Ma võin olla õnnetu ja masenduses, sest täna oli küll kena, selge ning päikeseline päev, aga mega külm ja lao betoonist põrandal seistes on jalad täiesti jääs. Noh, Inglismaa mega külm on meie mõistes tegelt suht soe, mingi nulli ringis. aga inimene harjub kiiresti, nii et minu jaoks oli igal juhul külm :) Ja noh, olgem ausad, reede ei ole kunagi kuigi hea tööpäev olnud, see on vaja kuidagi lihtsalt lõpuni ära vedada ...

Ja siis me võimegi mõelda, et oi-oi-oi kui halb kõik on või võime lahendustele mõelda ja töö ajal tantsida, jalgpalli mängida (fotol) või hüpata, et soojem hakkaks ja et tuju üleval hoida.

Jah, võib tunduda naljakas, kuidas suured täiskasvanud mehed kõva häälega laulavad, mööda ladu ringi tantsivad (kusjuures hästi:) ja lisaks muid lollusi teevad, aga see on tõesti nii. Noh, seda kõike muidugi siis, kui boss oma kontoris või majast ära on.
Aga tegelikult imetlen päris sageli, et kuidas nad suudavad. Nad on 6-7 aastat seal töötanud, kõik on ju sama ja ise seejuures nii rahulikud ja rõõmsad olla.
Ma saan aru, et mulle ja Livale on see vahest lõbus, sest meie jaoks on see 1-2 kuuline projekt, millel on algus ja lõpp ning ma tean, et teen seda tööd ajutiselt ja kindla eesmärgi nimel, aga selle teema arutamine ei võimaldaks mul niipea oma narisse ronida, nii et las see täna jääb.


Külma vastu aitab alati ka soe supp, ses suhtes oleme lausa õnneseened, et ühes toas on meil FIRE ehk siis otsetõlkes lõke, mis annab ka lõkke valgust ja niiiii hea on selle ees oma sööki süüa.

Inimese põhivajadused ei ole seega midagi keerulist - sooja on vaja, süüa on vaja, magada on vaja, sest ilma nende kolme asjata on natukene keeruline, väga keeruline :):)

Antud hetkel on karjuv vajadus selle viimase järele, sest nädal aega laos, mil tööpäevad on koos mineku ja tulekuga vähemalt 12 tundi pikad, tekitavad arusaamise, et see iga päev töörabamine on ikka kuramuse väsitav !!!



No comments: